Tuju

SÜGIS

Vajalikud vahendid: pildid, millel on päike, pilv, värvilised lehed, tuul, vihm, udu, libe tee, vikerkaar, vihmavari, metsamarjad ja seened; numbrikaardid

Tööjuhis õpetajale:

Tekstid iseloomustavad sügisilma. Näidake lastele tekstis kajastuvate ilmastikunähtuste pilte ja tutvustage sõnavara. Valige sobiv tekst ja kuulake seda lausete kaupa. Mõne iseloomustuse juures on ka valesid asju, paluge lastel tähelepanelikult kuulata ja need üles leida.

  • Paluge lastel nimetada tuttavaid sõnu ja neid piltidel näidata. Tutvustage uut sõnavara.
  • Jagage laste vahel ära rollid: päike, tuul, vihm, pilv, lehed jne, kuulake teksti ja näidelge, missugune ilm täna on.
  • Jagage lastele ilma iseloomustavad pildid ja numbrikaardid ning paluge neil koostada ilmaennustus.
  • Mängige mängu „Imekott“.

Pange kotti ilmastikunähtustega piltsõnakaardid ja lisage paar mittesobivat pilti, näiteks mänguasi või loom. Iga laps võtab ühe pildi ning ütleb, mis on pildil ja kas talle meeldib, kui niisugune ilm on. Kui lapsele juhtub pilt, millel ei kujutata ilma, annavad teised talle ülesande, näiteks “Näita, kuidas puhub tugev tuul”, “Näita, kuidas tibutab vihma”.

 


 

KEVAD

Vajalikud vahendid: pildid, millel on päike, tuul, vihm, vihmavari, pilv, sinililled, mänguväljak

Tööjuhis õpetajale:

Tekstid iseloomustavad kevadist ilma. Näidake lastele tekstis kajastuvate ilmastikunähtuste pilte ja tutvustage sõnavara. Valige sobiv tekst ja kuulake seda lausete kaupa. Mõne iseloomustuse juures on ka valesid asju, paluge lastel tähelepanelikult kuulata ja need üles leida.

  • Paluge lastel nimetada tuttavaid sõnu ja neid piltidel näidata. Tutvustage uut sõnavara.
  • Jagage laste vahel ära rollid: päike, tuul, vihm, pilv, sinilill, tulp, nartsiss jne, kuulake teksti ja näidelge, missugune ilm täna on.
  • Katse „Pilved”

Näidake lastele erinevate pilvede pilte. Selgitage lastele, et pilved tekivad veeaurust, ja tehke katse. Näidake lastele peeglit ning öelge, et see on nagu selge taevas. Seejärel avage kuuma veega termos ja pange peegel selle kohale. Peegel muutub uduseks – tekivad pilved. Arutlege, kuidas tekivad pilved looduses.

 


 

TALV

Vajalikud vahendid: pildid, millel on lumi, tuul, lumetuisk, lumehanged, libe tee, lumememm, päike; numbrikaardid

Tööjuhis õpetajale:

Tekstid iseloomustavad talvist ilma. Näidake lastele tekstis kajastuvate ilmastikunähtuste pilte ja tutvustage sõnavara. Valige sobiv tekst ja kuulake seda lausete kaupa. Mõne iseloomustuse juures on ka valesid asju, paluge lastel tähelepanelikult kuulata ja need üles leida.

  • Paluge lastel nimetada tuttavaid sõnu ja neid piltidel näidata. Tutvustage uut sõnavara.
  • Jagage laste vahel ära rollid: päike, tuul, lumesadu, lumetuisk, pilv jne, kuulake teksti ja näidelge, missugune ilm täna on.
  • „Mängige mängu „Ilmaennustaja”.

Jagage lapsed rühmadesse ja sosistage igale rühmale üks aastaaeg, mille ilmaennustuse nad peavad koostama. Rühmad kannavad oma ilmaennustuse järgemööda ette ja teised rühmad arvavad ära, missugusest aastaajast nad räägivad.

 


 

SUVI

Vajalikud vahendid: pildid, millel on päike, tuul, vihm, vikerkaar, pilv; numbrikaardid

Tööjuhis õpetajale:

Tekstid iseloomustavad suvist ilma. Näidake lastele tekstis kajastuvate ilmastikunähtuste pilte ja tutvustage sõnavara. Valige sobiv tekst ja kuulake seda lausete kaupa. Mõne iseloomustuse juures on ka valesid asju, paluge lastel tähelepanelikult kuulata ja need üles leida.

  • Paluge lastel nimetada tuttavaid sõnu ja neid piltidel näidata. Tutvustage uut sõnavara.
  • Jagage laste vahel ära rollid: päike, tuul, vihm, pilv, vikerkaar jne, kuulake teksti ja näidelge, missugune ilm täna on.
  • Katse „Tuul”

Kutsuge lapsed suure veekausi juurde, kus on ujutamiseks korgist ja paberist laevukesed. Andke lastele jämedad kokteilikõrred ja hakake nõrka tuult puhuma. Rääkige, et nõrk tuul võib kasvada suureks, ning pange tööle föön: nii tekib veekausis torm. Arutlege, millist kasu või kahju võib tuul põhjustada.

 


 

Minu pere ja kodu

Vajalikud vahendid: asjad või pildid, millel on ema, isa, vend/vennad, õde/õed, vanaema/vanaemad, vanaisa/vanaisad, koer, kass, kortermaja, eramaja, auto, mootorratas, jalgratas, laste perepildid

Tööjuhis õpetajale:

  • Näidake ja nimetage pere ning koduga seotud pilte/asju.
  • Mäng „Silmad kinni”

Õpetaja ütleb „Pange silmad kinni!” ja paneb ise käed silmade ette. Kui lastel on silmad suletud, pöörab õpetaja ühe pildi tagurpidi ja ütleb: „Tehke silmad lahti! Mis on puudu?”

Lapsed avavad silmad ja tuletavad meelde, kes oli sellel pildil. Mäng jätkub, kuni kõik pildid on peidetud. Pärast kolmandat-neljandat korda võib lastelt küsida, kes tahab mängujuht olla. Lapsele võib käsklused ette öelda.

 

Mäguasjad

Kuula ja korda.

  • Rühmas või klassis olevaid mänguasju nimetatakse ainsuses ja mitmuses. Kuulake ära sõnapaar ja näidake lastele selle tähendust.

Lähme poodi!

Kuulake dialoogi mitu korda ja vastake küsimustele.
Vasta küsimustele:
  1. Kellel on auto, kas poisil või tüdrukul?
  2. Kuhu poiss sõidab?
  3. Kes veel tahab poodi minna?
  4. Kellele meeldib autoga sõita?

Ehitame maja

Kuulake dialoogi mitu korda ja vasta küsimustele.

Vasta küsimustele

  1. Kes tahab maja ehitada?
  2. Millega lapsed hakkavad maja ehitama?
  3. Kas sulle meeldib maja ehitada?

Näita, kus on mänguasjad!

Kuula ja näita. Kuulake käsklusi ühekaupa ja laske lastel need täita.

Kuula ja tee.

  • Kuulake käsklusi ühekaupa ja laske lastel need täita.
  • Paluge lastel üksteisele sarnaseid käsklusi anda.
  • Jagage lapsed nelja rühma. Öelge, mitmendat ülesannet iga rühm peab kuulama ja täitma.