Kuulake käsklusi ühekaupa ja laske lastel need täita.
Arhiiv
Loenda lapsi!
Kuula ja tee.
Jutusta oma rühmast. Kasutage näidisteksti.
Minu nimi on Mia. Minu/meie rühmas on kuus tüdrukut: Maria, Sara, Leena, Emma, Susanna ja mina. Minu/meie rühmas on seitse poissi: Peter, Seven, Danil, Sten, Mark, Aleksander ja Hannes. Minu/meie rühmas on kolm õpetajat: Piret, Katja ja Karin.
Tuju
SÜGIS
Vajalikud vahendid: pildid, millel on päike, pilv, värvilised lehed, tuul, vihm, udu, libe tee, vikerkaar, vihmavari, metsamarjad ja seened; numbrikaardid
Tööjuhis õpetajale:
Tekstid iseloomustavad sügisilma. Näidake lastele tekstis kajastuvate ilmastikunähtuste pilte ja tutvustage sõnavara. Valige sobiv tekst ja kuulake seda lausete kaupa. Mõne iseloomustuse juures on ka valesid asju, paluge lastel tähelepanelikult kuulata ja need üles leida.
- Paluge lastel nimetada tuttavaid sõnu ja neid piltidel näidata. Tutvustage uut sõnavara.
- Jagage laste vahel ära rollid: päike, tuul, vihm, pilv, lehed jne, kuulake teksti ja näidelge, missugune ilm täna on.
- Jagage lastele ilma iseloomustavad pildid ja numbrikaardid ning paluge neil koostada ilmaennustus.
- Mängige mängu „Imekott“.
Pange kotti ilmastikunähtustega piltsõnakaardid ja lisage paar mittesobivat pilti, näiteks mänguasi või loom. Iga laps võtab ühe pildi ning ütleb, mis on pildil ja kas talle meeldib, kui niisugune ilm on. Kui lapsele juhtub pilt, millel ei kujutata ilma, annavad teised talle ülesande, näiteks “Näita, kuidas puhub tugev tuul”, “Näita, kuidas tibutab vihma”.
KEVAD
Vajalikud vahendid: pildid, millel on päike, tuul, vihm, vihmavari, pilv, sinililled, mänguväljak
Tööjuhis õpetajale:
Tekstid iseloomustavad kevadist ilma. Näidake lastele tekstis kajastuvate ilmastikunähtuste pilte ja tutvustage sõnavara. Valige sobiv tekst ja kuulake seda lausete kaupa. Mõne iseloomustuse juures on ka valesid asju, paluge lastel tähelepanelikult kuulata ja need üles leida.
- Paluge lastel nimetada tuttavaid sõnu ja neid piltidel näidata. Tutvustage uut sõnavara.
- Jagage laste vahel ära rollid: päike, tuul, vihm, pilv, sinilill, tulp, nartsiss jne, kuulake teksti ja näidelge, missugune ilm täna on.
- Katse „Pilved”
Näidake lastele erinevate pilvede pilte. Selgitage lastele, et pilved tekivad veeaurust, ja tehke katse. Näidake lastele peeglit ning öelge, et see on nagu selge taevas. Seejärel avage kuuma veega termos ja pange peegel selle kohale. Peegel muutub uduseks – tekivad pilved. Arutlege, kuidas tekivad pilved looduses.
TALV
Vajalikud vahendid: pildid, millel on lumi, tuul, lumetuisk, lumehanged, libe tee, lumememm, päike; numbrikaardid
Tööjuhis õpetajale:
Tekstid iseloomustavad talvist ilma. Näidake lastele tekstis kajastuvate ilmastikunähtuste pilte ja tutvustage sõnavara. Valige sobiv tekst ja kuulake seda lausete kaupa. Mõne iseloomustuse juures on ka valesid asju, paluge lastel tähelepanelikult kuulata ja need üles leida.
- Paluge lastel nimetada tuttavaid sõnu ja neid piltidel näidata. Tutvustage uut sõnavara.
- Jagage laste vahel ära rollid: päike, tuul, lumesadu, lumetuisk, pilv jne, kuulake teksti ja näidelge, missugune ilm täna on.
- „Mängige mängu „Ilmaennustaja”.
Jagage lapsed rühmadesse ja sosistage igale rühmale üks aastaaeg, mille ilmaennustuse nad peavad koostama. Rühmad kannavad oma ilmaennustuse järgemööda ette ja teised rühmad arvavad ära, missugusest aastaajast nad räägivad.
SUVI
Vajalikud vahendid: pildid, millel on päike, tuul, vihm, vikerkaar, pilv; numbrikaardid
Tööjuhis õpetajale:
Tekstid iseloomustavad suvist ilma. Näidake lastele tekstis kajastuvate ilmastikunähtuste pilte ja tutvustage sõnavara. Valige sobiv tekst ja kuulake seda lausete kaupa. Mõne iseloomustuse juures on ka valesid asju, paluge lastel tähelepanelikult kuulata ja need üles leida.
- Paluge lastel nimetada tuttavaid sõnu ja neid piltidel näidata. Tutvustage uut sõnavara.
- Jagage laste vahel ära rollid: päike, tuul, vihm, pilv, vikerkaar jne, kuulake teksti ja näidelge, missugune ilm täna on.
- Katse „Tuul”
Kutsuge lapsed suure veekausi juurde, kus on ujutamiseks korgist ja paberist laevukesed. Andke lastele jämedad kokteilikõrred ja hakake nõrka tuult puhuma. Rääkige, et nõrk tuul võib kasvada suureks, ning pange tööle föön: nii tekib veekausis torm. Arutlege, millist kasu või kahju võib tuul põhjustada.
Minu pere ja kodu
Vajalikud vahendid: asjad või pildid, millel on ema, isa, vend/vennad, õde/õed, vanaema/vanaemad, vanaisa/vanaisad, koer, kass, kortermaja, eramaja, auto, mootorratas, jalgratas, laste perepildid
Tööjuhis õpetajale:
- Näidake ja nimetage pere ning koduga seotud pilte/asju.
- Mäng „Silmad kinni”
Õpetaja ütleb „Pange silmad kinni!” ja paneb ise käed silmade ette. Kui lastel on silmad suletud, pöörab õpetaja ühe pildi tagurpidi ja ütleb: „Tehke silmad lahti! Mis on puudu?”
Lapsed avavad silmad ja tuletavad meelde, kes oli sellel pildil. Mäng jätkub, kuni kõik pildid on peidetud. Pärast kolmandat-neljandat korda võib lastelt küsida, kes tahab mängujuht olla. Lapsele võib käsklused ette öelda.
Vajalikud vahendid: mänguasjad või pildid, millel on auto, nukk, karu, pall, klotsid, nukumööbel
Tööjuhis õpetajale:
- Näidake ja nimetage mänguasju rühmas. Laske lastel esitada õpetajale küsimus „Mis see on?” ja vastake sellele.
- Pange lapsed paaridesse ning juhendage neid kordamööda küsimusi esitama ja neile vastama. Näiteks: „Mis see on?” – „See on pall.”
- Mäng „Mis on peidus?”
Mänguasjad on vaibal või laual, kus õpetaja need koos lastega üle kordab. Mänguasjade peale pannakse rätik või lina ja lapsed nimetavad, mis asjad lina all peidus on. Mängu korratakse, kuni lapsed kõik asjad ära nimetavad.
Mäguasjad
Kuula ja korda.
- Rühmas või klassis olevaid mänguasju nimetatakse ainsuses ja mitmuses. Kuulake ära sõnapaar ja näidake lastele selle tähendust.