Arhiiv

Lähme poodi!

Kuulake dialoogi mitu korda ja vastake küsimustele.
Vasta küsimustele:
  1. Kellel on auto, kas poisil või tüdrukul?
  2. Kuhu poiss sõidab?
  3. Kes veel tahab poodi minna?
  4. Kellele meeldib autoga sõita?

Ehitame maja

Kuulake dialoogi mitu korda ja vasta küsimustele.

Vasta küsimustele

  1. Kes tahab maja ehitada?
  2. Millega lapsed hakkavad maja ehitama?
  3. Kas sulle meeldib maja ehitada?

Näita, kus on mänguasjad!

Kuula ja näita. Kuulake käsklusi ühekaupa ja laske lastel need täita.

Kuula ja tee.

  • Kuulake käsklusi ühekaupa ja laske lastel need täita.
  • Paluge lastel üksteisele sarnaseid käsklusi anda.
  • Jagage lapsed nelja rühma. Öelge, mitmendat ülesannet iga rühm peab kuulama ja täitma.

Sõida autoga!

Jutusta oma lemmikmänguasjast.

  • Istuge toolile või vaibale ja nimetage, missugused mänguasjad on teie ümber. Iseloomustage asju suuruse ja värvuse järgi ning paluge lastel neid näidata.
  • Suunake lapsi nimetama oma lemmikmänguasju ja teistele küsimusi esitama. Näiteks: “Mulle meeldivad klotsid. Mis sulle meeldib?”

Kuulamisoskuse arendamine

Miks arendada just kuulamisoskust?

  • Kuulamisoskus on esimene oskus, mida eesti keele õpet alustaval lapsel igapäevaelus osalemiseks vaja läheb.
  • Kuulamisoskus on seotud teiste oskuste sh suhtlusoskuse arenguga. Ilma kuulamisoskuseta ei teki ka suhtlusoskust.
  • Kuulamine on põnev! Paljud selle saidi kuulamistekstid on varustatud heliefektidega, mis lisavad tekstile meeleolu ja teevad kuulamise huvitavamaks.
  • Kuulamisoskuse arendamine on eriti oluline olukorras, kus loomulik keelekeskkond puudub. Sageli kuulavad muukeelsed lapsed ainult seda eesti keelt, mida räägib õpetaja. Lindistatud audiomaterjal võimaldab kuulata mitmeid erinevaid eri vanuses inimeste hääli.
  • Kuuldu mõistmine võimaldab lapsel osa võtta mitmesugustest tegevustest isegi kui tal endal veel õpitavas keeles suhtlusoskust ei ole. Lastel esineb uue keelega kokkupuutel sageli nn vaikne periood, kus nad kuuldut küll mõistavad, aga ise ei räägi.
  • Kuulamist peetakse üheks raskemaks osaoskuseks. Kuulamisoskuse arendamine võtab aega. Normaalse kõnetempo mõistmine, mida kasutavad emakeelena kõnelejad on muukeelsele lapsele väljakutseks. Mida rohkem ta taolisi tekste kuulab, seda kergem on tal hiljem hakkama saada keelekeskkonnas!

Kuidas õpetada kuulamist?

  • Audiofailide kuulamiseks rühmaruumis või klassis on vaja netiühendusega arvutit ja kõlareid.
  • Kõiki selle saidi audiofaile saab kuulata ka mobiiltelefonis ja tahvelarvutis.
  • Kõiki tekste saab vajadusel kuulata lausehaaval kasutades selleks pausi nuppu.
  • Teemad ja tekstid ei ole järjestatud kergemalt lihtsamale. Õpetaja valib vastavalt oma õppeplaanile ise, millise tekstiga ta töötab.
  • Audiofailide sisu lähtub lasteaia ja esimeste kooliastmete lapse olustikust ja keskkonnast ning on võimalusel lahendatud humoorikas võtmes.
  • Audiotekstid on kõnekeelsed ja sisaldavad igapäevaolukordades toimetulekuks vajalikku sõnavara ja väljendeid.
  • Kuulake valitud teksti mitu korda. Tekstid on sisse loetud enam-vähem normaalse kõnetempoga, mistõttu võib see olla oluliselt kiirem kõnetempost, mida kasutab õpetaja ise.
  • Ärge heituge, kui esimesel kuulamisel lapsed tekstist aru ei saa.  Kuulamisteksti keerukuse määrab ülesanne. Teksti kuulamise puhul võiks olla esimeseks ülesandeks vastuste leidmine järgmistele küsimustele:
    a) 
    mis teemal on tekst?
    b) kes räägivad?
    c) kas ja missuguseid tuttavaid sõnu kuulsid?
  • Õpetaja annab vajadusel tähendusi edasi pildimaterjaliga. Käesolev materjal jooniseid ja pilte ei sisalda. Materjali koostamisel on arvestatud sellega, et lasteaias või esimestes kooliastmetes töötaval õpetajal on ligipääs eri tüüpi näitlikele õppevahenditele, mida ta saab ülesannete läbiviimisel kasutada. Materjalide hulk, mis on õpetajal vaja juurde joonistada või ise luua, ei ole suur.
  • Kuulamisoskuse ülesannetest kasvavad välja kõnelemisoskust arendavad ülesanded. Sageli on kuuldu mudeliks kõnelemisele.

Materjali ülesehitus

Materjal koosneb aufiofailidest, mis on jagatud kaheks.

  1. a) lasteaialastele mõeldud audiotekstid
  2. b) koolilastele mõeldud audiotekstid

Lasteaialastele mõeldud audiotekstid on varustatud õpetaja juhendi ja ülesannetega.

Koolidele mõeldud audiotekstide juures õpetaja juhiseid ja ülesandeid ei ole.

Lisaks sellele leiab õpetaja materjalist ka kõikide audiotekstide ärakirjutused


Audiofailidest

Audiofaile on kokku 267 (122 lasteaia vanuserühmale ja 155 koolile). Audiofailid esitavad nii dialoogilist kui monoloogilist teksti ning on grupeeritud lähtuvalt alushariduse ja põhikooli esimese kooliastme õppekava teemadest sh näiteks

  1. Mina
  2. Minu pere ja kodu
  3. Rühmaruum/klassiruum
  4. Mänguasjad
  5. Õppevahendid
  6. Tegusõnad ja töökäsud
  7. Värvid
  8. Kujundid
  9. Meisterdamine ja joonistamine
  10. Numbrid 1-10, 10-100
  11. Küsin abi. Tervis
  12. Teen ennast korda
  13. Minu päev
  14. Nädalapäevad ja kuud
  15. Transport
  16. Vaba aja tegevused
  17. Riided
  18. Puu- ja köögiviljad
  19. Toidud ja lauakatmine
  20. Elukutsed
  21. Mis kell on?

Lisaks ülaltoodud teemaderingile sisaldab materjal audiotekste nn rutiintegevuste

käsitlemiseks näiteks hommikuringis või keeletunni alguses. Nende teemadega, milledeks on ilm eri aastaaegadel ja meeleolu, tegeletakse igal kohtumisel.

Audiofailide täpsem sisu lähtub lasteaia ja esimese kooliastme lapse olustikust ja keskkonnast ning on võimalusel lahendatud humoorikas võtmes.

Eesmärk

Õppematerjali eesmärk on aidata õppijail mõista igapäevaelus osalemiseks vajalikku sõnavara ning fraase ja arendada esmast kõnelemisoskust. Õppematerjal lähtub alushariduse ja põhihariduse esimese kooliastme õppekavast ning keskendub kuulamis-ja kõnelemisoskuse arendamisele 0-A2 tasemel.

Materjal “Rääkimine hõbe, kuulamine kuld” on edasiarendus kogumikule “Kuula ja tee!” (Integratsiooni Sihtsautus 2010), mis koostati omal ajal põhikooli II ja III kooliastmele ning võimaldas õppida koolis toimetulekuks vajalikku eesti keelt käsutäitmismeetodi järgi.

Hea õpetaja!

Õppematerjali “Rääkimine hõbe, kuulamine kuld” sihtgrupiks on eesti keelest erineva emakeelega lapsed vanuses 3-10 aastat.

Materjali saavad kasutada:

Lasteaialapsed alates kolmandast eluaastast sh

  1. a) venekeelsetes lasteaedades eesti keelt õppivad lapsed (alates kolmandast eluaastast)
  2. b) keelekümblusprogrammide alusel õppivad lasteaialapsed
  3. c) eestikeelsetes lasteaedades õppivad välispäritoluga lapsed

 

Koolilapsed esimeses kooliastmes (1.-3. klass)

  1. d) venekeelsete koolide esimese kooliastme õpilased (1.-3. klass, nii kümblus- kui tavaõppe korral)
  2. e) muu emakeelega õpilased eestikeelsetes koolides
  3. f) muu emakeelega õpilased venekeelsetes koolides